Avasta Eestit vol 7 – vaata, milliseid sügisvärvides Eesti rabasid külastada!

Eestlased on alati armastanud looduses viibida ja seda aastaringselt. Eriti ilusaks muutuvad Eesti rabad sügisel, mil nad mattuvad sügisvärvidesse. Eesti rabad on kohad, kus leiab praktiliselt alati ka eest kvaliteetsed matkarajad, laudistatud teed ning vaateplatvormid. RMK kiituseks tuleb öelda, et selles osas on tehtud palju head tööd. Oleme välja valinud käputäie looduskauneid rabasid, mida soovitame ilusate sügisilmadega uudistama minna.

Viru raba on üks populaarsemaid rabasid Eestis, kuhu on vähem kui tund aega sõitu nii Tallinnast kui Rakverest.  Laudteed läbides saab imetleda Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 km pikk ja ringi pikkus tuleb 6 km. Õpperajal on võimalik tutvuda rabataimestiku, endiste liivaluidete, vallseljaku ja nõmmemetsaga. Raba keskel laiub vaatetorn, mille tipus saab imetleda ümbrust. Viru raba on pindalalt suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved. Rabas on võimalik osades laugastes ka ujuda.
Lisaks kuulub Viru raba matkarada RMK 370 kilomeetri pikkuse Eestit läbiva matkaraja hulka, mis algabki Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgedes läbi Kõrvemaa metsade ja Soomaa rahvuspargi soomaastiku.

Kakerdaja raba on loodusmeeste ja loodusfotograafide poolt tihti hinnatud kui Eesti üks ilusamaid rabasid. See raba on ka Kõrvemaa üks suuremaid, rabamassiivi suuruseks on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega üheks omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel kõrgusel paiknev laukavöö. Keset raba leiab ka Kakerdaja järve. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asub Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Kevadel ja sügisel pakub raba huvi ka orintoloogiasõpradele, sest siin peatub tuhandeid veelinde.

Nigula raba. Kes on sõitnud Pärnu poolt Lätti, see on kindlasti sõitnud vähemalt mööda (ja patt, kui mitte peatunud) Nigula rabas. Raba lääneservas asub ka Nigula järv, sealt algab edasi-tagasi 6 km pikkune õpperada, mis kulgeb kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Rajale jäävad vaatetorn ja ka madal platvorm, kust on hea vaadelda raba ja selle elanikke.

Meenikunno raba asub Põlva maakonnas, kohe Setumaa piiri ääres. Kahtlemata on tegemist ühe Lõuna-Eesti tuntuima rabaga. Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga ning teekond on vaheldusrikas, muutuvad metsatüübid ja reljeefid. Viimaste aastate jooksul on valminud uus rajalõik, mis võimaldab matka ette võtta ka ringiratast.

Mukri raba on soo, mis asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas. Raba on kaitse all alates 1922. aastast. Raba sai paljude jaoks tuttavaks peale aastat 2017, mil sinna ehitati uus kõrge vaatetorn. Mukri raba loodusrada on 2,5 kilomeetrit pikk ning üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Rabas asub ka Eidapere järv, kus leiab turbasaared ja vesiroosid. Laukate sügavus võib küündida kuni kolme meetrini.