Reisikiri: populaarse Türgi vähem tuntud, kuid külastamist väärt kirdeosa koos Trabzoni ja Rizega

Türgi on olnud aastaid eestlaste seas üks lemmiksihtkohti, kuhu argipäeva rutiinist põgeneda kuldsete liivarandade ja kuuma päikese alla. Vähem aga teatakse, et Põhja-Türgist leiab midagi sarnast, kuid vähe teise nurga alt. Midagi, mis pakub imeilusaid vaateid mägistelt platoodelt, ajaloolist kultuurirännakut tuhandete aastate taha ning ehedaid ja külalislahkeid kohtumisi kohalike elanikega, kelle pakutavad toidud viivad keele alla.

Reisidiilid koostöös Turkish Airlinesega käis oktoobris seda imelist piirkonda avastamas ning soovime käesolevaga seda ka oma lugejatega jagada. Nädalane reis oli täis palju erinevaid vaatamisväärsusi, millest siinkohal toome välja meie jaoks kõige erilisema.

Esiteks, kohale jõudmine – nagu arvata, on kõige mõistlikum teha seda Turkish Airlinesega. Tallinnast saab Trabzoni kohale ca 8 tunniga ning hinnad algavad 463 eurost, näiteks 14. – 21.03.2024. Lennujaam on muuseas merre rajatud, sest mägistel maastikel pole just palju sobivaid maandumisalasid selle loomiseks. Soovitus: kui veel pole seda teinud, tasub liituda Miles & Smiles programmiga, millega muuhulgas saab lennukis tasuta Wifit kasutada.

Trabzoni linn on kohaliku piirkonna keskus, milles on sulandunud erinevad kultuurid oma logistilise tähtsuse tõttu, sest Siiditee läks linnast läbi. Üks tähtsaimatest vaatamisväärsustest on Hagia Sophia mošee (jah, samanimelisi on Türgis mitmeid – käesolev on neist suuruselt teine. Suurim asub Istanbulis).

13. sajandil õigeusu kirikuna ehitatud hoone ühendab Bütsantsi ja Osmanite stiile. 16. sajandil muudeti hoone mošeeks ning aastal 1964 muuseumiks. Külastaja leiab eest muuhulgas hästi säilinud freskod, mis kujutavad religioosseid stseene ja kuldseid mosaiike.

Päeva jooksul tasub külastada veel mäe otsas asuvat Panagia Keramista kloostrit, kust avaneb võrratu vaade linnale. Bütsantsi keisri Alexios III poolt rajatud ehitis on uuristatud koopa sisse ning kaetud piibliteemaliste freskodega, mis kahjuks pole küll väga hästi enam säilinud. PS! Piirkonnas leiab üldse väga palju kristluse ajalugu.

Trabzoni päev tasub lõpetada kesklinnas koos seal asuva Kemeralti turu külastamisega. Mõned tunnid ja rohkemgi saab kenasti sisustatud ning suveniirid ostetud. Ehetest serviisideni ning rätseppadest vaskseppadeni – sealt võib kõike ja kõiki leida. Suveniiridest on minev kaup vask-, kuld- ja hõbeehted, mida sealsed meistrid osavalt väärindavad kohalikust maavarast. Samuti Sürmene nugasid, mille sepistamise traditsioonid ulatuvad juba 3000 aastat tagasi. Ning loomulikult kohalikust meest valmistatud maiuseid.

Nagu soomlased ütlevad: “Maalla maan tavalla” (Roomas ela Rooma kombe kohaselt), tasub meestel kohapeal riietudes eelistada pikki pükse, et mitte liigselt silma paista. Käesoleva loo autor nägi nädala jooksul ainult ühel mehel lühikesi pükse jalas, olenemata sellest, et väljas valitses Eesti mõistes südasuvi. Ka naised pigem lühikesi riideid ei kandnud, kuid huvitaval kombel esines seelikuid märksa rohkem kui lühikestes pükstes mehi.

Regiooni üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on Sumela klooster, mis rajati 4. sajandil kahe kreeka munga poolt, kellele mõlemale oli unes ilmunud Neitsi Maarja, kes neid kloostrit ehitama suunas. Hoonekompleks asub koopas, 1,3 kilomeetri kõrgusel mäepinnast, mis annab sellele erilise väärtuse, arvestades tolle aja ehituspraktikaid. Sarnaselt Hagia Sophiale, on ka klooster rikkalik oma freskode poolest.

78 km kaugusel kloostrist asub aga Karaca koobas, mis on saanud oma nime hirve järgi, kes legendi kohaselt sinna varju jahimehe eest jooksis ning tänu sellele miljoneid aastaid vana koobas avastati. Ametlikult avastati koobas 1960 ning avati turistidele 36 aastat hiljem. Koopa õhku peetakse väga heaks hingamisteede haiguste raviks!

Pildil olev stalagmiit ehk tilkekivi kasvab märkimisväärse ühe sentimeetri iga 12 aasta tagant. Koobas ise on läbikäidav 20-30 minutiga, aga kindlasti tasub seal sügavate hingetõmmetega looduse ilu nautida kauem.

Kirde-Türgi piirkond on riigi seisukohalt oluline tee ja sarapuupähkli tootmise poolest. Viimast toodab Türgi märkimisväärse 75% maailma toodangust. Mööda mägesid sõites jäävad silma tohutud kasvatused. Lisaks on piirkond tuntud oma Kaukaasia mesilaste poolest, mis on kohanenud mägiste ja külmade oludega. Seetõttu sisaldavad ka paljud maiustused seda tervislikku mett.

Allpool asuv Ceceva teekasvatus pakub ilusaid vaateid nii aiale kui mägedele. Mäkke jõudmiseks tuli tagasi pöörduda kahelt teelt, mille vihmaveed olid ära uhtunud! Alles kolmanda teega, kuhu kohalike abiga sai suundutud, oli võimalik mööda kitsaid teid kohale jõuda. Aga sealt avanevad vaated olid seda väärt!

Teekasvatajate elu mägedes pole lihtne. Teelehtede korjamine on käsitöö, sest mägedesse masinatega ligipääs on piiratud. Kuna infrastruktuuri on sinna keeruline rajada, siis transporditakse teekotid sealt sageli alla mööda zipline’i ehk kaablit.

Türgis juuakse hinnanguliselt 240 miljonit tassi teed iga päev ehk 3 elaniku kohta. Vähe oli reisil kohti, kus maha istudes ei oleks ühel hetkel teed pakutud.

Teelehti asuti seal kasvatama eelmise sajandi 30ndatel aastatel. Kuna mägedes esineb 4 aastaaega, siis tee kasvatamisel kemikaale ei kasutata, sest alla 0 kraadi langev temperatuur kaitseb juba ise taimi kahjurite eest. Seetõttu peetakse Türgis kasvatatud teelehti üheks maailma naturaalseimaks.

Teine populaarne jook riigis, mida juuakse söögi alla ja peale, on airaan ehk kääritatud jogurtitaoline piimajook. Maitseb nagu soolane keefir, kuid sisaldab palju häid piimhappebaktereid. Seda toodet leiab ka paljudes Eesti poodides.

Toidulaud, nagu arvata võis, koosneb peamiselt lihast, kuid mitte ainult. Lehtkapsas, oad ja mais figureerivad tihti laudedel ning isegi Musta mere üks enim püütud kalaliik – anšoovis. Viimane on nii populaarne, et sellest on seal isegi rahvalaul kirjutatud.

Populaarne on veel ka sulatatud juust, mida ei tasu segi ajada Eestis müüdava sulatatud juustuga. Juust tuuakse lauale kuumas kausis ning kiviahjus küpsetatud saiale peale määrides on see veel mõnusalt veniv.

Ning salatid, mis olid alati väga värsked ja maitsvad. Pea igas restoranis pakutakse ka dolmasid ehk viinamarjalehtedesse mässitud hakkliha.


Sügis ise meenutab väga palju Eestit, kui kõrged mäed välja arvata. Mägedesse sõites kohtab lugematul arvul koskesid ja jugasid, mille juures peatusi teha ja aeg korra maha võtta. Seal asub ka Musta mere kõrgeim juga (120 meetrit) – Asmasus.

Samuti võib kohata losse, kus kaubakaravanid said ennemuiste turvaliselt ööbida. Neid asub seal kolm, üksteisest 40 km kaugusel. Selline kilometraaž tuli asjaolust, et kaupu veeti kaamelitega ning see vahemaa oli päevane norm, mida loomadega läbida.

Trabzonist ca 100 km kaugusel asuv Uzungöl on kena vahepeatus, kui plaan on minna mõnele platoole. Küla muudab eriliseks mägede vahel asuv järv, mis asub tihedate metsade keskel, muutes selle loodussõprade jaoks väga eriliseks peatumispaigaks. Varahommikuti katab järve udu, andes paigale müstilise eripära. Kohapeal tasub kindlasti restoranis proovida kohalikku forelli, mida osatakse suurepäraselt valmistada.

Kohapealseteks meelistegevusteks on matkad, linnuvaatlused ja flooraga tutvumine. Nimelt on seal piirkonnas rikkalikult endeemilisi taimi (taimed, mis kasvavad maailmas ainult ühes piirkonnas) – kokku pea 4000 erinevat. Loomadest võib kohata praktiliselt kõiki samu liike nagu Eestis – hirvi, mets- ja mägikitsi, metssigu, karusid, hunte, rebaseid, šaakaleid, oravaid ja küülikuid.

Linnas on populaarsed kuplid, mida glämpingu vormis õhtuks renditakse. Selle juurde pakutakse süüa-juua ning taustaks ka enda valikul filmi. Võib tunduda kummaline, miks peaks ilusa mäe- või järvevaate asemel pilgu ekraanile suunama, aga tundub, et tegemist on mineva kaubaga, sest neid kupleid leidub seal väga palju.

Platood on külastaja jaoks must visit seal regioonis. Pokut platoo, mis asub ca 2 km kõrgusel mägedes, pakub hingematvaid vaatepilte koos oma matkarajade ja eheda külaeluga, mida massiturism pole jõudnud rikkuda.

Väljaspool turismihooaega võib teha piirkonnale tiiru peale kohates ainult üksikuid turiste. Seetõttu ei pruugi ka kõik restoranid avatud olla, kuid oktoobri lõpus leidsime ennast olukorras, kus seda probleemi ei tekkinud.

Mägedes saab lisaks matkamisele ette võtta kanuutamist, paraplaaniga lendamist ning zipline’ga sõitmist – teenusepakkujatest ühelgi nurgal puudust ei tule.

Teel platoole võib aga kohata 300-aasta vanust Şenyuva silda, mis on ajale suurepäraselt vastu pidanud. 40 meetri pikkune ja 20 meetri kõrgune sild on ümbritsetud lopsaka loodusega, pakkudes korraga nii arhitektuuri- kui loodussõpradele midagi vaatamiseks. Sild on kohalike seas nii populaarne, et seal toimuvad pidevalt filmivõtted. Samas seda külastades nägime ainult mõnda üksikut turisti.

Reisi lõppedes tähistas Türgi oma 100ndat sünnipäeva ning sel puhul võis märgata terves riigis Türgi lippe igast aknast lehvimas. Loo jääb lõpetama pilt öisest Rize vaatest merele, kus kohalik lõbusõidulaev kuuvalguse saatel mööda Türgi rannikut kulgedes pidupäeva tähistab.

Tekkis küsimusi või soovid samuti antud reisi ette võtta? Anna nendest kommentaarides teada või kirjuta meile otse emailile!

Vaata ka meie Instagrami lugu reisist!

Liitu meie uudiskirjaga!

Liitu meie uudiskirjaga!

Ära maga maha parimaid reisidiile! Liitu meie uudiskirjaga ja saa mõned korrad kuus meie parimad reisipakkumised enda e-mailile! 

Liitumise taotlus õnnestus! Saatsime sulle liitumise kinnitamiseks e-maili, kus tuleb Sul liitumine lõplikult kinnitada!