Kõrged mäed, lühikesed lennurajad, tugevad küljetuuled ja piiratud manööverdamisruum muudavad mõne lennujaama pilootidele tavapärasest oluliselt nõudlikumaks. Reisija jaoks võib maandumine sellises kohas tunduda lihtsalt põnev vaatepilt, kuid piloodi jaoks tähendab see sageli spetsiaalset väljaõpet, keerukate protseduuride järgimist ja väga täpset lennuki juhtimist.

Millised on maailma kõige keerulisemad lennujaamad? Ja kas ka Tallinna lennujaamas tuleb pilootidel arvestada tavapärasest keerulisemate tingimustega?

Ühte ametlikku nimekirja maailma „kõige raskematest” lennujaamadest ei ole, sest keerukus võib tuleneda väga erinevatest teguritest. Mõnes kohas on peamiseks probleemiks mägine maastik, teises tugevad tuuled või lühike lennurada. Allpool on mõned lennujaamad, mis on oma eripäraste lähenemiste ja lennutingimuste tõttu saanud lennundushuviliste seas eriti tuntuks.

Paro lennujaam – Bhutan

Väljakutse: mäed ja piiratud nähtavus

Paro rahvusvaheline lennujaam (PBH) asub sügavas Himaalaja orus, mida ümbritsevad väga kõrged mäetipud. Lennujaama läheduses kerkivad need kuni 5500 meetri kõrgusele. Lennujaamas tohivad maandumisi teha spetsiaalselt selleks kvalifitseeritud piloodid.

Paro on üks tuntumaid näiteid lennujaamast, kus geograafia mõjutab otseselt lennuprotseduure. Bhutani lennuameti andmetel toimuvad lennud Parosse ja sealt välja visuaalsete meteoroloogiliste tingimuste korral ning lennujaam töötab päevavalguse ajal. Lennujaama 1964 meetri pikkune rada asub kitsas orus, mistõttu peab piloot lähenemisel arvestama ümbritseva maastikuga.

See teeb Parost ühe maailma tuntuma mägise lennujaama ning samal ajal ka ühe põnevama sihtkoha lennundushuviliste jaoks.

Lukla lennujaam – Nepal

Väljakutse: lühike ja tugeva kaldega lennurada

Tenzing-Hillary lennujaam (LUA) Nepalis on tuntud eelkõige kui Everesti piirkonna üks peamisi õhuväravaid.

Lennujaam asub umbes 2840 meetri kõrgusel ning selle asfaltkattega lennurada on ainult 527 meetrit pikk ja 20 meetrit lai. Raja pikikalle on umbes 12%. Ümbritsev mägine maastik ja piiratud manööverdamisruum muudavad lennutegevuse keerukaks.

Lukla puhul on oluline ka ilm. Mägedes võivad tingimused muutuda kiiresti ning lendude toimumine sõltub tugevalt nähtavusest ja ilmastikutingimustest.

Just lühike rada, tugev kalle, kõrge asukoht ja mägine maastik teevad Luklast ühe maailma tuntuima ekstreemsemate lennutingimustega lennujaama.

Madeira lennujaam – Portugal

Väljakutse: tuuled ja mägine saar

Ka paljudele eesti reisijatele hästi teada Madeira lennujaam (FNC), tuntud ka kui Cristiano Ronaldo lennujaam, on üks Euroopa kõige omanäolisemaid lennujaamu. Lennurada paikneb ookeani ja mägise maastiku vahel ning osa rajast on rajatud mere kohale hiiglaslikele tugisammastele.

Madeira geograafia mõjutab ka lennutingimusi. Atlandi ookeani ja mägede kombinatsioon võib tekitada keerukaid tuuleolusid, sealhulgas tuule suuna ja tugevuse kiireid muutusi.

Lennujaama kuulsaks saanud rajapikendus ei ole aga ainult arhitektuuriline vaatamisväärsus. See oli oluline taristuprojekt, mis võimaldas lennujaamal teenindada suuremaid õhusõidukeid.

Seetõttu on Madeira lennujaam hea näide sellest, kuidas looduslikult keeruline asukoht võib mõjutada nii lennuraja ehitamist kui ka lennukite opereerimist.

Princess Juliana lennujaam – Sint Maarten

Väljakutse: väga madal lähenemine ranna kohal

Princess Juliana rahvusvaheline lennujaam (SXM) Sint Maartenil on ilmselt üks maailma kuulsamaid lennujaamu just tänu sellele, kuidas lennukid lähenevad rajale.

Lennurada asub Maho Beachi vahetus läheduses ning saabuvad lennukid lendavad ranna kohal väga madalalt. Maandumine Maho Beachi kohal leiab aset umbes 30 meetri kõrgusel.

See on muutnud piirkonna üheks maailma tuntumaks lennukite vaatlemise ehk plane spotting’u paigaks.

Samas ei tähenda kuulus madal lähenemine automaatselt, et tegemist oleks piloodi jaoks maailma kõige keerulisema lennujaamaga. Pigem on see hea näide sellest, kuidas lennujaama asukoht võib muuta maandumise reisijatele ja pealtvaatajatele erakordselt muljetavaldavaks.

Innsbrucki lennujaam – Austria

Väljakutse: Alpide orud ja föön

Innsbrucki lennujaam (INN) paikneb Alpide orus, mistõttu mõjutavad lennuliiklust ümbritsevad mäed ja piirkonna eripärased tuuleolud.

Eriti tuntud on föön (tuule nimetus), mis võib põhjustada turbulentsi ning mõjutada lennuki lähenemist. Innsbrucki lennujaam avaldab pilootidele selle kohta eraldi juhiseid ning teatud olukordades kasutatakse spetsiaalseid lähenemisprotseduure. Pilootidel on vaja enne maandumist läbida vastav väljaõpe või simulaatoritreening.

See muudab Innsbrucki heaks näiteks lennujaamast, kus keerukus ei tulene ainult lennuraja pikkusest, vaid eelkõige ümbritsevast maastikust ja meteoroloogiast.

Aga kuidas paistab nende kõrval silma Tallinna lennujaam?

Tallinna lennujaamal on 3480 meetri pikkune lennurada, mis annab lennukitele piisavalt ruumi ka keerulisemates ilmaoludes. Samas tuleb ka Tallinnas arvestada kliimaga – talvel võivad lennuliiklust mõjutada lumi, jäide, madal pilvisus ja piiratud nähtavus ning sügis- ja talvekuudel võivad rolli mängida tugevad ja muutlikud tuuled.

Tuul võib lennujaamas reisijale üsna petlikult mõjuda. Terminalihoone ja teised rajatised varjestavad õhuvoolu, mistõttu võib ühes kohas olla päris tuuline, samal ajal kui mõni samm eemal tundub õhk peaaegu vaikne. Lennuraja ääres on olukord aga hoopis teine – seal määravad tingimused tegelik tuule suund ja tugevus ning need mõjutavad ka seda, millises suunas lennukid õhku tõusevad ja maanduvad. Seetõttu tuleb ka Tallinnas maanduvatel pilootidel läbida selleks enne vastav simulaatortreening.