Oslo reisijuht – linn, mis armastab festivale

Oslo on rikka ja põneva ajalooga Skandinaavia linn, mille juured ulatuvad enam kui tuhande aasta taha. Seekordses reisijuhi artikli raames räägime, miks tasub Norrat külastades ette võtta Oslo reis ja miks Reisidiilid soovitab linna külastada.

Oslo ajalugu

Oslo asutas ca 1048. aastal kuningas Harald III. 14. sajandil moodustas Norra Taaniga liidu, mis vähendas Oslo tähtsust märgatavalt ajal, mil Kopenhaagenist sai märksa olulisem linn. 1624. aastal aset leidnud tulekahjude järel hävines suur osa keskaegsest Oslost, mille järel Kuningas Christian IV otsustas linna taas üles ehitada lähemale Akershusi kindlusele. Vaksalist lõuna poole jääval neemel paiknev Akershusi kindlus on linnus, mille Håkon V lasi ehitada 1300. aasta paiku, kes tõi oma valitsuse Bergenist siia üle. Tol ajal oli Oslo vaid väike Hansa Liidu asula.

Aeglaselt, aga kindlalt kasvas nii linna elanikkond kui majandus. Norralaste järgmine liit rootslastega 1814. aastal kiirendas seda arengut, kuni mõlemad riigid aastal 1905 jälle eraldusid. Selle rikkuse perioodil kerkisid luksuslikud hooned, sh kuningaloss, parlamendihoone, Rahvusteater ja Rahvusgalerii. 1925. aastal võttis linn tagasi oma algupärase nime Oslo. Tänaseks päevaks Oslo Norra suurim linn ja aastast 1814 ka riigi pealinn, kus elab 650 000 inimest. Oslo olulisust maailmas tõestab ka tõsiasi, et Nobeli rahupreemiad antakse välja just Norra pealinnas.

Miks Oslo reis ette võtta?

Olgugi et Oslo pole kuigi suur võrreldes Euroopa suurlinnadega, siis sellele vaatamata pulbitseb elu siin täies hoos. Kesklinna poed on avatud hilja õhtuni. Kõrtsid, kohvikud ja restoranid pikki Karl Johans Gate’i ja futuristlikus Aker Brygges on alati puupüsti täis ning teatrid mängivad väljamüüdud saalidele. Samuti on linn säilitanud palju oma põhjamaiselt jahedast, provintslikust, kuid sõbralikust šarmist.

Kompaktne Oslo keskus on jalutuskäikude ja mõtiskluste jaoks justkui loodud. Arvukad vaatamisväärsed, muuseumid, arhitektuurimälestised ja pargid asuvad peamiselt kesklinnas ja sinna on mugav ka jalgsi minna. Muidugi võib sõita ka laevaga – ainult kümme minutit peavaksalist ja olemegi muuseumipoolsaarel Bygdøys.

Viikingilaevade muuseumis Bygdøy poolsaarel võib imetleda kuulsat 21,5-meetri pikkust Osebergi laeva, mis on ehitatud 850. aastal. 1904. aastal kaevati see välja Osebergi lähistel Oslo fjordis. Uuema aja mereseiklused on dokumenteeritud Frami ja Kon-Tiki/Ra-II muuseumis.

Meri ja pikad pimedad talveõhtud panevad mõtisklema Oslo grandioossete kunstiteoste üle. Edvard Munch, Norra kuulsaim ekspressionist ja nüüdisaja suurim maalikunstnik, on oma teosed pärandanud kodulinnale Oslole. Spetsiaalselt ehitatud Edvard Munch’i muuseumis on tema 1100 maali, 4500 joonistust, 18 000 graafilist lehte ja kuus skulptuuri. Nende hulgas on ka erinevad varatsioonid tema tuntuimast tööst “Karje”.

Mitte vähem mõjuvad on Gustav Vigelandi 192 sümbolistlikku graniit-, pronks- ja raudskulptuuri Frogneri pargis. Kõige imposantsem neist on 17 meetri kõrgune graniitmonoliit. Aastatel 1928-1942 raius igeland siin kivvi inimese elutsükli sünnist sureva raugani, kellega jätab surma eel hüvasti tema ingel.

Millal Oslot külastada?

Oslo Suved on tõeliselt soojad, aga mitte talumatult kuumad nagu Lõuna-Euroopas. Tavaliselt on päevane õhutemperatuur suvekuudel 20-25c ümbruses. Talvisel suusa- ja uisuhooajal jääb temperatuur üldjuhul lumevaipa hoidvasse miinusesse.

Osolos toimub palju muusikafestivale, mis väärivad külastamist. Nagu Haapsalu Augustibluus, toimub ka augustis Oslo Jazzifestival, mis on omasuguste seas üks hinnatumaid Skandiaavias. Samuti toimub Augustis Oslo ilmselt tuntuim ja kindlasti suurim muusikafestival: Øya Festival. Osalejate seast leiab alati ka paar kuulsat lauljat või bändi laiast maailmast. Novembris, just nagu meie PÖFFgi, toimub Oslo filmifestival.

Detsembrikuus on aga omaette vaatamisväärsus Oslo jõuluturg, kust saab osta jõuluteemalisi meeneid ja kinke, sõita karusellidega ja proovida kohalikku jõulusööki. Just nagu Tallinnas, aga skandinaavialiku nurga alt.

Muu kasulik info

Gardermoeni lennujaamast saab kesklinna rongiga, pileti saab osta nii Internetist kui ka lennujaamast. Tähele tasub panna, et olemas on nii ekspressrong kui ka tavarong. Reisidiilid soovitab eelistada tavarongi, kuna sõiduaja vahe on vaid mõni minut, kuid hinnavahe on pea kahekordne.

Lennuliiklus Tallinna ja Oslo vahel on väga hea. Otselende Oslo Gardermoeni lennujaama (OSL) pakuvad airBaltic ja Norwegian mitmel korral nädalas (2025. aasta seisuga). Jälgi reisidiilide reisipakkumisi ja leia soodsad lennupiletid Norrasse.